Juura

(1) Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

(2) Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus võib kohustada taotlejat leidma tõlgi, kui see on vajalik taotluse lahendamiseks.

(3) Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

(4) Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Loa andmise võib erandina otsustada ka väljaspool kohtu tööaega.

(5) Kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil.

(6) Kui loa andmine otsustatakse kohtuistungil, kutsutakse menetlusosalised ja nende esindajad istungile, kuid nende istungilt puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist. Kui istungi korraldamine ei ole kohustuslik, ei välista istungi korraldamine muude lihtmenetluse sätete kohaldamist.

(7) Taotleja võib avalduse tagasi võtta ja menetlusosalised võivad sõlmida kompromissi, kohaldades vastavalt käesoleva seadustiku § 153 ja 154.

Kirjandus: V. Saarmets. Halduskohtumenetlus – E. Kergandberg jt, Kohtumenetlus: Sissejuhatus kohtumenetluse õpetusse. Eesti kohtumenetlusõiguse võrdluspilt, 2008, lk 158.