Eessõna

Eesti rahval õnnestus 20. sajandil kahel korral asuda omariikluse teele. Mõlemal juhul käis sellega kaasas õigusriigi ühe olulisema elemendi juurutamine – täitevvõimu allutamine kohtulikule kontrollile. Kodaniku võimalus pöörduda vaidlustes haldusasutustega enda õiguste kaitseks sõltumatu ja asjatundliku kohtu poole on Eesti riiklusele sügavalt omane. Nii olulise valdkonna kesksel seadusel peab olema kommenteeritud väljaanne.

Esimene õigusakt, mis tagas isikute kohtuliku õiguskaitse haldusasjades, oli 1919. a kehtestatud administratiivkohtukord. Pärast taasiseseisvumist on Eestis kehtinud kaks halduskohtute tööd reguleerivat õigusakti, vastavalt 1993 ja 2000 kehtestatud halduskohtumenetluse seadustikud. Järjepidevuse huvides tuleb mainida, et 1931. aastal ilmus advokaat Johannes Rammi eravälja-andena 65-leheküljeline “Administratiivkohtukord ühes seletustega“. Täismahus halduskohtu-menetluse kommetaari ei ole Eestis enne käesolevat raamatut ilmunud.

Kehtiv halduskohtumenetluse seadustik jõustus 2012. aastal. Juba seadustikus endas on püütud kodifitseerida kõige olulisem osa Riigikohtu senisest praktikast halduskohtumenetluse vallas. Võimatu on aga kogu teadmist sätete rakendamise kohta raiuda seadusesse endasse. Menetlusosaliste ja kohtu iga sammu kohta ei ole võimalik kirjutada seadusepügalat. See aga ei tähenda, et tarkus menetlusnormide eesmärgist, taustast ja senise kohaldamise kogemusest peaks levima vaid suulise pärimuse kaudu. Kohtuotsuste ja õigusabi kvaliteedile ning menetluse kiirusele aitab oluliselt enam kaasa süstematiseeritud ja kirjapandud teadmine. Kuna õiguskirjandust Eestis napib, on kommentaari autorid lugejaga jaganud ka isiklikke seisukohti seadustiku mõistmisel. Autoritele jäeti akadeemiline vabadus, nad ei esinda ühegi institutsiooni ega kollektiivi, vaid iseenda juriidilist arvamust. Kommentaari ei tohi samastada pühakirjaga ning see ei vabasta kohtunikku tema ülesannetest. Seadustiku tegeliku tõlgendamise ja kohaldamise üle otsustab kohus. Kommetaar saab aidata kohtunikul üksnes leida otsustamiseks vajalikku algmaterjali, –autorite argumendid võivad olla sädemeks mõttetöö käivitamisel. Kommentaarid on küll mõeldud eeskätt praktikutele, kuid vähemalt HKMS võtmesätete osas on teosest loodetavasti õppevahendina abi ka õigusteaduse üliõpilastele haldusõiguse ja haldusprotsessi kursuste läbimisel.

Raamatul on palju autoreid. Kirjutati igapäevase põhitöö kõrvalt kohtutes või ülikoolis. Autorite seas on ka enamik HKMS eelnõu töögrupi liikmeid. Kommentaar kasvas välja 2011. aasta sügisel Riigikohtu tellimusel kohtunikele koostatud õppematerjalist. Oma vormilt püüab praegune väljaanne sobituda kirjastuse Juura seniste väljaannetega. Enamik paragrahvide selgitusi algab üldiste märkustega sätte kujunemise, eesmärgi ja põhiseadusliku tausta kohta. Oluliseks elemendiks on siin ka võrdlus varem kehtinud HKMS ja tsiviilkohtumenetluse sõsarsätetega. Järgneb regulatsiooni lahtimõtestamine, menetlusnormide koosseisuelementide ja õiguslike tagajärgede avamine. Raamatu hõlpsamaks käsitsemiseks on paragrahvide selgitused struktureeritud alapealkirjadega. Teose lõpust leiab lugeja märksõnastiku. Olulisemad viited kirjandusele on seekord toodud ära teemakohaste paragrahvide juures.

Õigusakte, kohtupraktikat ja muid allikaid oli autoritel võimalik arvesse võtta 10. novembri 2013. a seisuga.

Kalle Merusk
Ivo Pilving

Tartu, 11. november 2013