Juura

(1) Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

(2) Menetlusosaline võib oma avaldused esitada kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kohtuistungil suuliselt esitatud avaldused kantakse kohtuistungi protokolli.

(3) Kohtule elektrooniliselt esitatud avaldusest korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist avaldust edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Selliste ärakirjade või väljatrükkide tegemine on riigilõivuvaba.

(4) Kui avalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud avaldusele volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui avalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.

(5) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 340 lõikes 1 sätestatud ärakirjade esitamise kohustust ei kohaldata, kui menetlusosaliseks on isik, kellelt on võetud vabadus. Sel juhul korraldab ärakirjade tegemise vajaduse korral kohus. Ärakirjade tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest ettenähtud riigilõivumäärale.

(6) Avalduse vormi suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

Kirjandus: Ü. Madise (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, lk 218; A. Pärsimägi, Muutuv tsiviilkohtumenetlus: menetlustoimingud ja -tähtajad, vastuväide kohtu tegevusele, hagi tagamine, Juridica 2009, nr 7, lk 439–454;