Juura

(1) Halduskohtus lahendab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Kohtu esimees võib määrata asja lahendamiseks kolmeliikmelisele koosseisule:

1) asja erilise keerukuse korral;

2) asja põhimõttelise tähtsuse korral;

3) muudel juhtudel, kui see on õigusemõistmise huvides.

(2) Halduskohtus kolmeliikmelisele koosseisule lahendamiseks antud asja ei saa anda lahendamiseks kohtunikule ainuisikuliselt, välja arvatud juhul, kui asi saadeti halduskohtule uueks lahendamiseks, asjas eraldatakse nõuded või asja menetlus lõpetatakse osaliselt. Toimingud ja määrused kaebuse menetlusse võtmisel ja eelmenetluse toimingud, samuti korraldavad määrused väljaspool kohtuistungit, välja arvatud tõendi vastuvõtmisest keeldumine, võib kolmeliikmelise koosseisu liige teha ainuisikuliselt.

(3) Ringkonnakohus lahendab asja kolmeliikmelises koosseisus.

(4) Riigikohtus lahendab asja halduskolleegium vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, erikogu või üldkogu.

(5) Kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Eelmise kohtukoosseisu poolt tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle.

(6) Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavaid taotlusi ei pea lahendama lahendi teinud kohtukoosseis.

(7) Nõupidamissaladuse, kollegiaalses kohtukoosseisus hääletamise ja kohtuniku eriarvamuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 21 ja 22.

Kirjandus: Ü. Madise (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, § 15 komm 4.3, § 147 komm 17; J. Laffranque, Kohtuniku eriarvamus Eesti Vabariigi Riigikohtus, Juridica 2003, nr 9, lk 624; A. Pärsimärgi, Halduskohtumenetlusest halduskohtupidamise ja Hamburgini, Juridica 2001, nr 8, lk 562.