Juura

(1) Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

(2) Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

(3) Menetlusosaliste kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi ning tõendite esitamise, kogumise ja uurimise viisi. Tõendist loobumine või tõendi tagasivõtmine ei ole halduskohtu jaoks asja lahendamisel siduv.

(4) Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega.

(5) Kui varalise või mittevaralise nõude, sealhulgas kahjunõude suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas, otsustab kohus nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Kirjandus: E. Kergandberg, P. Pikamäe (koost), Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2012, § 61 kommentaar; A. Kangur, Kohus ja kohtulahend, mõtteid ja soovitusi kohtulahendi kirjutajale, 2012, lk 33–34, 41–45; A. Pärsimägi, Hagimenetlus: hagi ja taotluste esitamine, 2011, lk 106–107; E. Kergandberg jt, Kohtumenetlus: Sissejuhatus kohtumenetluse õpetusse. Eesti kohtumenetlusõiguse võrdluspilt, 2008, lk 214; L. Kanger, Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel. Kohtupraktika analüüs, 2008; C. G. Paulus, Tsiviilprotsessiõigus, 2002, lk 125–126; M. Rosentau, Tõendamine teadmise standardmudelis, Juridica 2001, nr 3, lk 188–205.