Juura

(1) Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks katkestamatult vaadata läbi ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses või lihtmenetluses mõistliku aja jooksul.

(2) Eelkõige teeb kohus eelmenetluses järgmised toimingud:

1) kontrollib, kas vaidluse ese ja menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel õigesti välja selgitatud, ning kaasab vajaduse korral täiendavad menetlusosalised või kõrvaldab ebaõigesti kaasatud menetlusosalised menetlusest;

2) kontrollib, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti;

3) toimetab kaebuse teistele menetlusosalistele kätte;

4) nõuab vastustajalt ja kaasatud haldusorganilt kaebusele kirjalikku vastust ja selgitab kolmanda isiku õigust esitada kaebusele vastus;

5) nõuab vastustajalt välja vaidlustatud haldusakti, kui seda ei ole kohtule esitatud, ning haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid;

6) määrab vastuste ja tõendite esitamise või nende kogumise taotlemise tähtaja;

7) annab vajaduse korral menetlusosalistele tähtaja oma väidete täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks ning kogub vajaduse korral tõendeid omal algatusel;

8) selgitab välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes;

9) selgitab välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel;

10) määrab kindlaks asja läbivaatamise vormi ja kohtukoosseisu, selgitades vajaduse korral täiendavalt välja menetlusosaliste seisukohad nendes küsimustes;

11) teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad vastavalt käesoleva seadustiku §-le 132.

(3) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus korraldada eelistungi, nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.