(1) Menetlusosaline võib halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult.
(2) Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Menetlusosaline võib esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda kaebusest või kaebus õigeks võtta, tingimusel et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.
(3) Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lõikeid 5–8, § 219 lõikeid 3–7 ning § 221, 224 ja 225.
(4) Kui isikute ühendus ei ole juriidiline isik, on tema seaduslikuks esindajaks halduskohtumenetluses isik, kes põhistab, et ühenduse liikmete enamus on nõus, et tema esindab ühendust.
Kirjandus: A. Pärsimägi, Hagimenetlus: hagi ja taotluste esitamine, 2011; E. Eyermann, L. Fröhler, Verwaltungsgerichtsordnung, 2010.
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID