Juura

(1) Jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi võib menetlusosalise või muu sellise isiku aval­duse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsiks­tulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.

(2) Halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alused on järgmised:

1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taan­dama;

2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas kaebust kätte toimetatud, või menetlusosalist ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes;

3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud;

4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustu­nud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdi­arvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomi­sest;

5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtu­otsusega kriminaalasjas;

6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud;

7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte või õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tun­nistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas;

8) teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu;

9) peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada;

10) muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menet­luses oleks ilmselgelt tehtud teistsugune kohtulahend.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud alusel võib teistmisavalduse esitada ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Koh­tule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kae­buse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.

(5) Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimalda­vatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Teista ei ole lubatud ka neid kohtumäärusi, mis ei ole seaduse järgi edasi kaevatavad.

Kirjandus: H. Posser, H. A. Wolff (toim), Verwaltungsgerichtsordnung. Beck’scher Online-Kommentar, 2012; F. Schoch, E. Schmidt-Aßmann, R. Pietzner (toim), Verwaltungsgerichtsordung. Kommentar, 2012; R. Maruste, Rahvusvahelise kohtu otsuse siseriiklikust täitmisest, Juridica 2003, nr 9, lk 616–623.