Juura

(1) Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

(2) Haldusasja (edaspidi ka asi) peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

(3) Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

(4) Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

(5) Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus või tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

(6) Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.

(7) Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kirjandus: R. Annus, Uurimispõhimõte haldusmenetluses, Juridica 2008, nr 7, lk 499; T. Annus, Kohtud kui poliitilised institutsioonid, Juridica 2007, nr 9, lk 599; U. Lõhmus, Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa õiguse tõhusa toime?, Juridica 2007, nr 3, lk 143; E. Vene, Vaidemenetluse funktsioonide mõju menetlustoimingutele, Juridica 2005, nr 5, lk 705; A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat, 2004, lk 179–187; M. Sarapuu, Kontroll võimu teostavate ametnike üle, Juridica 1997, nr 4, lk 186; K. Merusk, I. Koolmeister, Haldusõigus, 1995, lk 115–127.