Juura

(1) Volitatud esindajaks võib halduskohtumenetluses olla:

1) advokaat;

2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik;

3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades;

4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades;

5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada;

6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel;

7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane;

8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud ei või olla esindajaks Riigikohtus.

(3) Õigusteadusliku või majandusteadusliku kõrghariduse omandanuks loetakse isik, kes on omandanud asjaomasel õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

(4) Kohus võib kõrvaldada esindaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, sealhulgas puuduliku eesti keele oskuse tõttu, või kui ta on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse.

(5) Esindajaks ei või olla piiratud teovõimega isik.

(6) Menetlusosalise ametnikuks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaldamisel ka ametnik, kes töötab ministeeriumis, mida juhib menetlusosaliseks olev minister.