Juura

(1) Halduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega.

(2) Kaebusega võib nõuda:

1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus);

2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus);

3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus);

4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus);

5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus);

6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

(3) Kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.

(4) Tühistamiskaebuses võib lisaks haldusakti tühistamisele taotleda käesoleva seadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud tehingu tühisuse kindlakstegemist.

Kirjandus: M. Leppik, M. Oras, Pool aastat Villa Benitaga: Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012 otsuse nr 3-3-1-29-12 mõju analüüs, Juridica 2013, nr 5, lk 346; Ü. Madise (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, §-d 14 ja 15; N. Parrest, Tulemusrelevantsus haldusmenetluse menetlus- ja vormivigade õiguslike tagajärgede hindamisel, Juridica 2005, nr 4, lk 240; A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat, 2004; I. Pilving, Halduskohtute korraldus ja pädevus halduskohtumenetluse seadustiku eelnõus, Juridica 1998, nr 10, lk 519–520.